Occitan

Etimologia

Del vèrb parlar amb lo sufix -ejar.

Prononciacion

/paɾluteˈd͡ʒa/

França (Bearn) : escotar « parlotejar »

 Vèrb

parlotejar (lengadocian) (vivaroaupenc)

  1. Parlar amb una votz fòrça bassa e suava.

Sinonims

Variantas dialectalas

Traduccions

Conjugason

Lengadocian
Infinitiu parlotejar
Gerondiu parlotejant
Participi passat
singular plural
masculin parlotejat parlotejats
femenin parlotejada parlotejadas
Mòde indicatiu
nombre singular plural
persona primièra segonda tresena primièra segonda tresena
ieu tu el
ela
nosautres
nosautras
vosautres
vosautras
eles
elas
Present parlotegi
parlotege[N 1]
parlotejas parloteja parlotejam parlotejatz parlotejan
Imperfach parlotejavi parlotejavas parlotejava parlotejàvem parlotejàvetz parlotejavan
Preterit parlotegèri parlotegères parlotegèt parlotegèrem parlotegèretz parlotegèron
Futur parlotejarai parlotejaràs parlotejarà parlotejarem parlotejaretz parlotejaràn
Condicional parlotejariái parlotejariás parlotejariá parlotejariam parlotejariatz parlotejarián
Mòde subjonctiu
nombre singular plural
persona primièra segonda tresena primièra segonda tresena
ieu tu el
ela
nosautres
nosautras
vosautres
vosautras
eles
elas
Present parlotege parloteges parlotege parlotegem parlotegetz parlotegen
Imperfach parlotegèssi parlotegèsses parlotegès
parlotegèsse
parlotegèssem parlotegèssetz parlotegèsson
Mòde imperatiu
nombre singular plural
persona primièra segonda tresena primièra segonda tresena
ieu tu el
ela
nosautres
nosautras
vosautres
vosautras
eles
elas
Afirmatiu parloteja ! parlotegem ! parlotejatz !
Negatiu parloteges pas ! parlotegem pas ! parlotegetz pas !
Nòtas
  1. Èst e nòrd-èst (Cevena, monpelhierenc, Gavaudan, orlhagués, nòrd-Roergue)